It's like you're screaming and
no one can hear.
You almost feel ashamed that someone
could be that important that without them you feel like
nothing.
No one will ever understand how much it hurts.
You feel hopeless, like nothing can save you.
And when it's over and it's gone
you almost wish you could have all the bad stuff back
so you can have the good.

 Kuulen esimest korda üle pika aja eesti keelseid laule ja mõtlen, et võõrastumine sellest kõigest ja puhtlabased katsed teha nägu, nagu ma ei kuuluks siia, on mõttetud ja labased. Ma olen nende inimeste keskel üles kasvanud, veetnud selles ühiskonnas peaaegu viisteist aastat ja kas see tõesti ongi minu tasu sellele riigile? Pisikesele, jonnakale kuid kõigest hoolimata iseseisvale riigile, kus elavad ninapidi koos kaks rahvust, mõlemad oma õigusi tuliselt kaitsmas.
Nemad on mul aidanud kujuneda selliseks nagu ma olen ja ma tõesti peaksin kuulama rohkem väärt Eesti muusikat ja lugema rohkem Eesti kirjanduse klassikalisi teoseid. Väärtustama rohkem seda ilu, mis mul nina ees seisab.
Kas tõesti on saamas minust, Eesti läbilõhki vihkajast uhke patrioot, kes kogu südamest seda perse kukkunud riiki armastab?


"Võibolla mujal ongi parem, kuid ärme jäägem võõraks"

Chalice- minu inimesed

Purjus noored, eksinud hinged, üksteise kätevahel, otsimas pääseteed.

Kui sa oled siin, minu kõrval, tunnen ma end ühtse tervikuna. Justkui sina olekski see puuduv tükk, või siis juhul, kui üle pingutan, puuduv osa minust, mis teeb mind paremaks inimeseks. Sa paned mind maailma parema pilguga vaatama ja olles su käte vahel, tundes su huuli.. Ma hüppaks justkui sügavikku, juuksed tuule käes metsikult lehvimas, mõnu mu soontes voolamas. Sa oled justkui päikeseline sügishommik, nii värvirikas, nii mitmekülgne, nii külm, aga samas nii kutsuvalt soe. 
See lühildane vaikusemoment me vahel, kui ainus kindel asi on see, et me eksisteerime siin planeedil nimega Maa. See elekter mis sellel hetkel meie ümber õhus on.. see ei saa jääda märkamatuks. See kuidas sa mind vaatad. Ja see kuidas ma sind vaatan ja naerma puhken ja sa vaatad mind oma siniste silmadega ja küsid, et mis mul hakkas ja ma ei oska sulle midagi vastata, sest ma olen lihtsalt niivõrd õnnelik. 

Sa oled see isik mu elus, kes hoiab mind õigel kursil, kes suunab ja toetab mind. Kes sunnib mind tegema asju, mida mu laiskus takistab ja sa oled täpselt see keegi keda ma vajan.