Ma ei leia seletust sellele tundele
Ja ma ei tea
kas ma üldse soovikski
seda mõne konarliku
tähtedest seatud
definitiooniga rikkuda

Ma tahtsin
Ma unistasin
Ma nägin veidi vaeva
Ma sain

Ma sain sinu
Ma sain su naeratused
Ma sain su suudlused
Ma sain su embuse
Ma sain su pisarad
Ma sain su sinised silmad-
 mis karjuvad
"ma armastan sind!"
igal korral kui sinuga silmsideme loon

Ma sain oma parima sõbra
Ma sain oma hingesugulase

Ja ma saan lõpuks ometi sind
enda omaks tembeldada

Ma ei pea enam võitlema
Ma olen lahinguväljalt väljunud
Küll veidi katkisena
Küll veidi räsituna
Aga võitjana

Sa oled nüüdsest minuga
Õnn on nüüdsest minuga

ik on nunnu

sa oled tark, kaunis, naljakas, sitakott, närvi ajav, vaidlushimuline, sõbralik, hea seltskond ja kurat, sa pole täisulik, aga samuti ei ole mina, meil mõlemal on vead ning me õpime nendest ja minujaoks sa tähendad mulle kõik, vahet ei ole et ainult oleme 3 kuud olnud, aga samamoodi nagu sina, oled sa mulle meeldinud terve kolm aastat, kuid miks? sinus särab alati positiivsust ning sa alati suudad kellegi tuju paremaks teha, kasvõi natukene või lihtsalt aidata teiste probleemidega, sa oled väga ergas ning sama unine kui mina, peaaegu :D aga jah mida ma tahtsin öelda selle pika tekstiga, et ma olen kõige õnnelikum poiss siin maamunal, sinujaoks võib see tunduda eeposena, aga ma puistan oma südant praegu ning kui me peaks kunagi lahku minema, siis jah mul oleks kuradi raske see, aga ma üritaks kõigest südamest, et sind tagasi saada ning kui tõesti ei peaks saama siis ma üritan vähemalt olla kuradi õnnelik poiss, et ma sain koos sinuga olla ja tahaksin et sa oleksid kõige õnnelikum tüdruk, minuga või siis kellegi teisega ning ma tahaks kasvõi sinuga sõpradeks jääda, parimateks sõpradeks!

Mida tahaksin elus saavutada?

Olen veetnud minuteid, vahel ka tunde, päevi mõtiskledes milline on minu eesmärk siin elus. Mille sooviksin saavutada, enne kui on aeg siit ilmast lahkuda. Ja olgugi, et olen veel küllaltki noor ja kogenematu, on mul kindlad sihid juba paar aastat silme ees olnud. Mõistagi ei garanteeri ma endale, et ei tule teha mõningaid muudatusi, sest elus tuleb arvestada sellega, et miski ei lähe päris täpselt nii, nagu sooviksin. Ma tean mida ma oma elult tahan ja võin uhkust tunda selle üle, et mul on elus kindel siht mille poole pürgida, ma ei langeta otsuseid ilma pikemalt järele mõtlemata ja ma südamest loodan, et mu unistused saavad teoks.

Kui sulgen silmad ja kujutan ette oma ideaalset tulevikku, näen ennast kõige pealt lõpetamas gümnaasiumit heade tulemustega. See järel näen ennast Tartu Ülikoolis, uhke õigusteaduse tudengina ning siis juba astumas oma vendade jälgedes advokaadi ametisse. Mulle on alati öeldud, et minust saaks suurepärane jurist ja oma südames tunnen, et see ongi see töö, mis teeks mind õnnelikuks.

Vaatamata oma noorele eale, ei jõua ma ära oodata mil minust saab ema. Ma olen lapsi alati armastanud ja olles ise suure perekonna liige, on lapsed mind ka alati ümbritsenud. Olen alati kadestanud kodu perenaisi   ja astuksin hea meelega sellesse rolli. Ideaalsest kodust ei puudu ka abikaasa. Ma ei taha kedagi ideaalset, ma ei unista probleemideta elust, ma ei eeldagi, et saaksin neid mingil viisil eirata. Sooviksin lihtsalt kedagi, kes jääks alatiseks mu kõrvale ja toetaks mind, kui seda vaja.

Loodetavasti jääb aega üle ka reisimisele. Ma tahan loodust avastada, käia pikkadel matkadel mägede vahel ja proovida toite, millest ma unistadagi pole osanud. Soovin tutvuda uute inimestega, õppida nende kultuuri ja näha elu nende silme läbi. Ma soovin oma ellu mitmekülgsust, mitte igavat rutiini. Rutiin tüütab mind, kurnab ära, tekitab stressi.

Ma tahan muuta kellegi maailma, teha kellegi südamest õnnelikuks ja muuta ta elu. Ma soovin, et keegi räägiks kunagi oma lastelastele noorpõlvest lugusi ja alustaks juttu:"Ma tundsin üht meeletult rõõmsameelset neiut, kelle nimi oli Tuuli." Juba ainuüksi mõte sellest teeb mind nii õnnelikuks. Ja ma arvan, et see ongi kõige olulisem, mida tahan oma elus saavutada. Ma tahan olla õnnelik.

Tean, et mu teele tuleb ette palju raskusi, aga ma tahan endale tõestada, et ma olen piisavalt tugev ja need raskused ületada. Ma olen alles oma teekonna algstaadiumis, mul pole veel isegi põhikool lõpetatud, aga ma südamest loodan, et ma saan selle kõigega hakkama. Me kõik soovime siin elus saavutada õnne, inimesed lihtsalt mõistavad seda erinevalt.

It's like you're screaming and
no one can hear.
You almost feel ashamed that someone
could be that important that without them you feel like
nothing.
No one will ever understand how much it hurts.
You feel hopeless, like nothing can save you.
And when it's over and it's gone
you almost wish you could have all the bad stuff back
so you can have the good.

 Kuulen esimest korda üle pika aja eesti keelseid laule ja mõtlen, et võõrastumine sellest kõigest ja puhtlabased katsed teha nägu, nagu ma ei kuuluks siia, on mõttetud ja labased. Ma olen nende inimeste keskel üles kasvanud, veetnud selles ühiskonnas peaaegu viisteist aastat ja kas see tõesti ongi minu tasu sellele riigile? Pisikesele, jonnakale kuid kõigest hoolimata iseseisvale riigile, kus elavad ninapidi koos kaks rahvust, mõlemad oma õigusi tuliselt kaitsmas.
Nemad on mul aidanud kujuneda selliseks nagu ma olen ja ma tõesti peaksin kuulama rohkem väärt Eesti muusikat ja lugema rohkem Eesti kirjanduse klassikalisi teoseid. Väärtustama rohkem seda ilu, mis mul nina ees seisab.
Kas tõesti on saamas minust, Eesti läbilõhki vihkajast uhke patrioot, kes kogu südamest seda perse kukkunud riiki armastab?


"Võibolla mujal ongi parem, kuid ärme jäägem võõraks"

Chalice- minu inimesed

Purjus noored, eksinud hinged, üksteise kätevahel, otsimas pääseteed.