Ma tahan sind tunnetada. Just praegu sellel momendil, seismas siin minu kõrval. Ma tahan, et oleksid seal kui langen peale kurnavat päeva voodisse, et rahutult unes sipelda. Ma tahan tunda su lõhna, tunda su magusaid huuli endi omadel ja tunda su käsi haaramas ümber mu piha nagu sa ei sooviks minust eales lahti lasta.

Ma ei tea, mis meid ees ootab, aga ma loodan, et see on me ühine tulevik. Juhul kui asjad siiski nii ei lähe, loodan ma, et sa vähemalt mõtled mulle vahel. Siis kui möödud kohtadest, kus me ühiselt aega veetsime. Või kui kuuled midagi, mis mind meenutab. Ma tahan et sa ei unustaks mind kunagi. Ma tahan su elu muuta, positiivsuse suunas. Ma tahan sind viia lähemale igavesele õnnele, igavesele rahule. Ma tahan anda oma panuse ja sinu nimel pingutada.

Sest sina oled mind muutnud. Sina oled andnud mu elule uue mõtte-aidanud mind. Hoidnud mu kätt kui avasin esmakordselt silmad ja vaatasin maailma läbi positiivsuse. Sina panid mind armastama elu.

Olgugi, et öeldakse, et me oleme veel noored ja kõik on ees ja me ehk ei mäletagi üksteist paari aasta pärast.. Mina olen sind enda lähedal hoidnud kolm aastat. See on küllalt pikk aeg ja isegi, kui meie tulevikud ei ühti, siis võin ma rahulolevalt tagasi vaadata ja öelda, et jah, ma olin õnnelik, kui ma 14 olin. Ma võin silmad sulgeda ja meenutada. Ma tean, et mu näole ilmuks naeratus.

Sest mul on kõik mida ma vajan.
Mul oled sina.