-Sest ühel hommikul istusin ma trammi ja sõitsin ära, et kohata sind.
-Ja samal hetkel ma teadsin, et ma teen selle teoks, et ma rikun ühe ropsuga kõik ära, ja ma teadsin ka täpselt, kuidas.
-Ei, muidugi, vahel minuga midagi ikka juhtub, vahel harva: mõni sündmus. Näiteks et ma sind kohtasin. Siis ma ehmatan, mind on nagu äkki unest äratatud, ma võpatan, ma hõõrun silmi- aga juba see eemaldubki, unenägu, mis läheb meelest, mida enam ei püüa. Juba on ta kaugel ja udus, juba viipab ta teiselt kaldalt, kus päike teeb endale pehmet aset, kus kõik on vaibunud enne algust.
No comments:
Post a Comment