Taaskord kõlgun reaalsuse ja fantaasia piirimail, teadmata päris täpselt, kuhu ma kuulun, kes ma olen ja mis on minu eesmärgiks.
Kasvad, sirgud
imeliseks
su värvikirev välimus tõmbab elusolendeid ligi
tekitab neis huvi
ent hetkel
kui nad on endale kinnitanud
et nende julgusel pole piire
ja kummardavad sooviga
sind noppida
kohtuvad nad su okastega
valu grimass
nad tõmbuvad eemale
ega tule enam tagasi
selle kauni lille juurde
kes üksinduses
piinarikkalt
närbuma peab
No comments:
Post a Comment