Thursday, November 11, 2010

i'm letting you go.

Iga väikese tüdruku unistuseks on saada printsessiks ja näha ühel päeval oma printsi tulemas. Sina olid minu prints, keegi, kes pani mu arvama, et maailm on parem paik. Ma vaatasin su silmadesse ja nägin sinu sisemusse, ma nägin kui imeline inimene sa oled, kui heasüdamlik sa oled. Ometi sa muutusid, järsult, ma tean, et ma ei näinud valesti ja ma tean, mis neid muutusi sinus esile tõi. Imeline oli olla su usaldusisik. Sa rääkisid mulle kõigest ning sa küsisid minu elu kohta, sa teadsid minust iga viimast fakti. Su naeratus tõi mulle külmavärinad ja su soojad kallistused panid mu südame sulama. Sa olid keegi, kelle pärast ma hingasin, kelle pärast ma soovisin elada. Ma soovisin näha iga päev su naerunägu ja tunda igapäevaselt su puudutusi, ma soovisin sinuga maailmalõppu kõndida ja seal lihtsalt logeleda. Sa panid mu tundma midagi erilist, sa olid mulle kui parim sõber ja miski sinus pani mu sinusse armuma. Kui mu nägu põles tänu kõigile nendele nutetud pisaratele ja kui mu rinnus valitses kaos olid sina see, kelle juurde ma soovisin põgeneda. Sina panid mu turvaliselt tundma, sinu juuresolek tähendas turvalisust ning minuga ei juhtunud selle aja sees midagi. Ma muutsin ennast Sinu pärast, sest see oli mu soov. Ma kinkisin sulle tüki enda südamest, mitte midagi vastu nõudmata, sest ma usaldasin sind, ma uskusin, et sa oled keegi, kes ei tee mulle kunagi haiget. Kuigi kogu selle aja jooksul oli enam kui selge, et see juhtub üsna pea. Kuid ei, ma olin liialt armunud, et seda endale tõdeda. 
Kuid nüüd, ma lasen sul minna..

No comments:

Post a Comment