sa paned mu mõtlema
blokeerid mu mõistuse
ja nii ma ei teagi
kas see on õige mida ma teen
mõtlen
korda tahan saata
kas see on see mida ma ihaldan
või hoopis midagi muud
et teada saada tuleb kõike proovida
läbi elada
katsetada
aga miski justkui tõmbab mind sinule ligi
hukatusele ligi
on see lõks või lihtsalt külgetõmbeseadus
ma võtsin selle riski
haarasin sinust ja sind ümbritsevast ilust
kuid sina vaatasid mulle sügavale silma
muigasid
ja seejärel lasid mul minna
või pigem kukkuda igavesse sügavikuorgu
ilust pimestatuna langesin silmad klammerdatuna sinul
kuid ma leppisin
kõrvus sinu mesimagus ning kare sosin
kuid ometigi püsis lootus
sest ma ju usaldan sind
sa ei ole reaalsuses paha
vaid elu on sind vorminud veidi nurklikuks
ja nüüd seisad sa risti ees mu eluteel
oma teravate nurkadega
millelt mina puhtast uudishimust huumusekihi pealt tõmbasin
ja sain haiget
kuid pean tunnistama
see oli seda väärt
sest sina oled nii kuradima ilus
oma imearmsate põselohkudega
ja sa kinnitad et kõik saab korda
ent kas sa ka tegelikuses seda tead
surud oma huuled vastu mu soolast õhetavat põske
ja ma naeratan
ja tõstan pea püsti
lükkan selle kuklasse
ja kõnnin edasi oma eluteel
sest sina ütlesid, et kõik saab korda
sest ma usun sind
palun kallis,
ära valeta mulle.
Saturday, January 8, 2011
Sina
su silmad ja see, kuidas nendes süttib tuluke, kui miski sind pöördesse viib
su juuksed ja see, kuidas tuul neid sasib samal ajal, kui sa autoteel rulaga sõidad
su sõrmed ja see, kuidas sa nendega kärsitult mängid, et igavust peletada
su kehahoiak, see ükskõikne kuid samas nii salapärane
ja kuna mina olen uudishimulik
siis sa lihtsalt tõmbad mind endale ligi
ent sa ise lihtsalt ei mõista seda
su kõnnak, see lonkav ja abitu
igakord kui sind näen
tekib tunne
nagu oleksin kaotanud kuulmisvõime ja seisaksin lukutaga ajaruumides
kõik tardub
kui sa mulle otsa vaatad
on vaid sina ja mina
ja maailm meie ümber
see võtab hingetuks
ja siis ma hingan
sügavalt
ja siis sa muigad
sest sa tead, et ma armastan sind
su juuksed ja see, kuidas tuul neid sasib samal ajal, kui sa autoteel rulaga sõidad
su sõrmed ja see, kuidas sa nendega kärsitult mängid, et igavust peletada
su kehahoiak, see ükskõikne kuid samas nii salapärane
ja kuna mina olen uudishimulik
siis sa lihtsalt tõmbad mind endale ligi
ent sa ise lihtsalt ei mõista seda
su kõnnak, see lonkav ja abitu
igakord kui sind näen
tekib tunne
nagu oleksin kaotanud kuulmisvõime ja seisaksin lukutaga ajaruumides
kõik tardub
kui sa mulle otsa vaatad
on vaid sina ja mina
ja maailm meie ümber
see võtab hingetuks
ja siis ma hingan
sügavalt
ja siis sa muigad
sest sa tead, et ma armastan sind
Subscribe to:
Posts (Atom)